Jalahaavandite ravi
Iga jalahaavand, mida nõuetekohaselt ei ravita, võib muutuda krooniliseks haavandiks, mille paranemisaeg on pikk ning mis omab kalduvust ka pärast paranemist uuesti tekkida.
Venoossed ja arteriaalsed jalahaavandid
Umbes 80% alajäsemel asetsevatest haavadest on tingitud kroonilisest venoossest puudulikkusest. Arteriaalne puudulikkus on haavandi põhjuseks 5-10% juhtudest. Ülejäänud jalahaavandite hulka võib liigitada näiteks neuropaatilised haavandid.1 Euroopas esineb jalahaavandeid ligikaudu 1 inimesel tuhandest2 ja sagedamini kohtab neid haavandeid vanemaealiste hulgas. Venoosse haavandiga patsientide keskmine vanus on ligikaudu 73,5 aastat.3
Venoossed jalahaavandid
Mis on venoosne jalahaavand? Venoossete jalahaavandite põhjuseks on venoosne puudulikkus, mis tuleneb veeniklappide kahjustusest ja põhjustab hüpertensiooni, vere tagasivoolu ja/või sääremarja veenide obstruktsiooni. Sellega võivad kaasneda erinevad nahakahjustused või veresoontega seotud tüsistused.
Venoossed jalahaavandid võivad olla valutud, kuid samas mõned neist põjustavad ülisuurt valu. Samuti võivad need haavandid infitseeruda. Infitseeritud venoosse haavandi ümbruses esineb sageli nahapõletik (dermatiit).4
Potentsiaalsed riskifaktorid
Peamisteks riskiteguriteks on indiviidil varasemalt esinenud veenihaavand, süvaveeni tromboos või varikoossed veenid anamneesis, kõrge iga, veenihaavandid vanematel ja/või teistel suguvõsa liikmetel.
Venoosse haavandi ravi
Venoosse jalahaavandi ravi võtmefaktoriteks on ennetus ja intensiivne tegelemine ja hooldus. Väljakutset esitab tõsiasi, et 17% venoossetest haavanditest tekivad aasta jooksul korduvalt. Seetõttu on välja töötatud arvukalt ravijuhiseid, mis kahjuks siiski mõnevõrra erinevad. Siiski on enamikul juhtudest saavutatud konsensus. Soovitatakse kasutada multidistsiplinaarset lähenemist ja kaasata erinevate tervishoiualade esindajaid, nagu veresoonekirurge, angiolooge, perearste ja õdesid. Vajalik on hoolikas detailne anamnees ja põhjalik füüsiline läbivaatus. Ravi hõlmab nii kompressioonteraapiat, paikset ravi, erinevaid haavasidemeid ja antimikroobseid aineid.5,6,7
Vt ka kroonilise haavandi valuravi kohta siit.
1. Situm M, Kolić M, Redzepi G, Antolić S. Kronicne rane kao javnozdravstveni problem [Chronic wounds as a public health problem]. Acta Med Croatica. 2014 Oct;68 Suppl 15-7. Croatian. PMID 25326983.
2. Petherick ES, Pickett KE, Cullum NA. Can different primary care databases produce comparable estimates of burden of disease: results of a study exploring venous leg ulceration. Fam Pract. 2015 Aug;32(4):374-80. doi: 10.1093/fampra/cmv013. Epub 2015 May 1. PMID: 25934977; PMCID: PMC5942540.
3. Urwin S, Dumville JC, Sutton M, Cullum N. Health service costs of treating venous leg ulcers in the UK: evidence from a cross-sectional survey based in the north west of England. BMJ Open. 2022 Jan 6;12(1):e056790. doi: 10.1136/bmjopen-2021-056790. PMID: 34992123; PMCID: PMC8739075.
4. Robles-Tenorio A, Lev-Tov H, Ocampo-Candiani J. Venous Leg Ulcer. 2022 Sep 18. In: StatPearls [Internet]. Treasure Island (FL): StatPearls Publishing; 2022 Jan–. PMID: 33620871
5. Tan MKH, Luo R, Onida S, Maccatrozzo S, Davies AH. Venous Leg Ulcer Clinical Practice Guidelines: What is AGREEd? Eur J Vasc Endovasc Surg. 2019 Jan;57(1):121-129. doi: 10.1016/j.ejvs.2018.08.043. Epub 2018 Oct 2. PMID: 30287207.
6. Gohel MS, Taylor M, Earnshaw JJ, Heather BP, Poskitt KR, Whyman MR. Risk factors for delayed healing and recurrence of chronic venous leg ulcers--an analysis of 1324 legs. Eur J Vasc Endovasc Surg. 2005 Jan;29(1):74-7. doi: 10.1016/j.ejvs.2004.10.002. PMID: 15570275.
7. Maccatrozzo S, Onida S, Davies AH. Guidelines on venous ulceration: A mess. Phlebology. 2017 Jul;32(6):369-370. doi: 10.1177/0268355516657686. Epub 2016 Jun 30. PMID: 27364908.01312.