KAS COVID-19 DIAGNOOSIGA PATSIENT VAJAB TOITMISRAVI?

Product Quick Finder

Choose a category or subcategory

KAS COVID-19 DIAGNOOSIGA PATSIENT VAJAB TOITMISRAVI?

Viimasel ajal on meilt sageli küsitud, kas ravitoitmises leidub spetsiaalseid juhiseid ka koroonahaigetele. Tõepoolest, ESPENi (European Society for Clinical Nutrition and Metabolism) eksperdid on selle koha avaldanud rea äsjastel teadusuuringutel põhinevaid soovitusi, millest olulisemaid siinkohal teiega jagame.

ESPENi spetsialistide põhiseisukoht on, et alatoitumuse ennetamine, diagnoosimine ja ravi peab rutiinselt kuuluma COVID-19 diagnoosiga patsientide ravi juurde.1

Keda see eelkõige puudutab? Kuni 50% hospitaliseeritud COVID-19 diagnoosiga haigetest on alatoitunud.2-5  Intensiivravipatsiendid võivad kaotada kuni kilogrammi lihasmassi päevas.6  COVID-19 riskirühmadel (eakad7, krooniliste haigustega1, ülekaalulised8,9, rasked haiged5) on ühtlasi suurem alatoitumuse risk.1
 

Miks ohustab koroonahaigeid alatoitumus?

Ühelt poolt tuleneb see haiguse sümptomitest, mis piiravad normaalset söömist (palavik, halb enesetunne, metaboolne stress, hingamisraskused, seedehäired, maitse- ja lõhnameele muutused, isutus). Süsteemse põletikureaktsiooni tõttu suureneb keha toiduvajadus ja kiireneb lihaste kõhetumine.10 Teiselt poolt mõjutab seda kogu pandeemia kontekst, mis on kaasa toonud füüsilise aktiivsuse vähenemise, sageli kuni voodisse jäämiseni. Sotsiaalse distantseerumise nõuded on mõnel pool piiranud sotsiaaltöötajate pakutud toiduabi osutamist.

 

Mida ette võtta?

Haiglaravil patsiendid1:

  • Alatoitumuse skriinimisega tuleb alustada varakult ning ravitoitmist alustada nii ruttu kui võimalik.
  • Hospitaliseeritud patsientidele, kelle vajadusi tavatoit ei kata, tuleb hakata lisaks andma suukaudseid toitmisravi preparaate (STP). Kui nendest ei piisa, jätkata sõltuvalt haige kliinilisest seisundist enteraalse või parenteraalse toitmisega.
  • Intubeeritud patsiente tuleb toita enteraalselt (toitmissondi kaudu) või kui see pole võimalik, siis parenteraalselt.
  • Neelamisraskuste tuvastamine ja ravi peab toimuma rutiinselt.

 

Haiglast kodusele ravile saadetud COVID-19 diagnoosiga patsiendid1,21:

  • Patsiendil peab olema võimalus saada oma seisundile sobivat ravitoitmist ka siis, kui ta elab üksinda.
  • Alatoitunud riskipatsiendid vajavad suukaudseid toitmisravi preparaate (STP) ka pärast haiglast koju pöördumist.
  • Neelamisraskuste puhul tuleb valida parandatud tekstuuriga toite ja paksendatud vedelikke.
  • Üksikud haiged võivad vajada ka kodust enteraalset või parenteraalset toitmist.
  • Toitmisravi plaanidest kinni pidamist tuleb pidevalt jälgida, hea kui selleks saaks kasutada telemeditsiini võimalusi.22
  • Patsientidele ja lähedastele tuleb selgitada toitmisravi tähtsust haigusest taastumisel ja õpetada neid toitumisriske jälgima, et õigel ajal abi saamiseks tervishoiutöötajate poole pöörduda.

 

Patsientide tähelepanu tuleb juhtida sellele, et nad jälgiksid oma kehakaalu ja märgiksid üles, mida ja kui palju nad söövad ning võtaksid ühendust haigla toitmisravi meeskonnaga, kui kehakaal langeb või söögiisu ei taastu. Häid nõuandeid patsientidele haiguspuhuseks toitumiseks ja elustiilimuutusteks pakub www.toitmisravi.ee Haigeid ja lähedasi tuleks julgustada abi küsima ja otsima!

 

Meedikutele saame soovitada, et nad märkaksid alatoitunud patsienti ja suunaksid ta toitmisspetsialisti vaatevälja. Spetsialistid saavad teemaga põhjalikumalt tutvuda artikli „ESPEN expert statements and practical guidance for nutritional management of individuals with SARS-CoV-2 infection“ abil. Artiklit saate lugeda siit.

 

B. Braun pakub laia valikut nii täisväärtuslikke kui spetsiifiliste toitainete vajadust katvaid suukaudse toitmisravi preparaate (STP), mille kohta leiate lisainfot toitmisravi brošüürist ja STP-de tabelist. Patsiendid saavad STP-sid tellida pakiautomaati või kulleriga koju, hooldekodusse või muule sobivale aadressile meie veebipoest pood.bbraun.ee

 

 

Allikad

1. Barazzoni R, et al. Clin Nutr. 2020; 39(6):1631-1638

2. Bedock D, et al. Clin Nutr. ESPEN 2020; 40:214-219.

3. Allard L, et al. Nutrients 2020; 12(12): 3679

4. Wei C, et al. J Clin Biochem Nutr. 2020;67(2):116-121

5. Pironi L, et al. Clin Nutr. 2020; S0261-5614(20)30437-4

6. Van Zanten A, et al. Crit Care. 2019; 23(1):368

7. Azzolino D, et al. J Nutr Health Aging. 2020;24(7):696-698

8. Gualtieri P, et al. Int J Mol Sci. 2020; 21(13): 467

9. Chiappetta S, et al. Int J Obes (Lond). 2020;44(8):1790-1792

10. Cederholm T, et al. Clin Nutr. 2019 ;38(1):1-9

11. Norman K, et al Clin Nutr. 2008;27(1):5-1511

12. MNI Medical Nutrition Dossier. 2018.

13. Calder PC, et al. Nutrients. 2020;12(4):1181

14. Belli S, et al. Eur Respir J. 2020;56(4):2002096

15. Taboada M, et al. J Infect. 2020;S0163-4453(20)30784-2

16. Elia M, et al. Redditch, BAPEN. 2015

17. Leon-Sanz M, et al. Nutrition. 2015;31(9):1096-102

18. Yu Y, et al. J Nutr Health Aging. 2021; 25(3):369-373

19. Baumgartner A, et al. Clin Nutr. 2020;S0261-5614(20)30537-9

20. Schuetz P, et al. Clin Nutr. 2020; 39(11):3361-3368

21. Cawood A, et al. Nutrients. 2020; 22;12(11):3230

22. Krznaric Z, et al. Clin Nutr. 2020; 39(7):1983-1987

https://medicalnutritionindustry.com/medical-nutrition/medical-nutrition-dossier/