Müüt: Kodune kliiniline toitmine piirab haigete töötamist, reisimist ja suhtlemist
Fakt. Koduse kliinilie toitmise eesmärk pole mitte üksnes patsiendi elu päästmine tagades talle vajalikud toitained, vaid ka tema elukvaliteedi parandamine ja talle sotsioprofessionaalse rehabilitatsiooni võimaldamine. See tähendab, et ta saab minna tööle ja pöörduda tagasi normaalsesse ellu.1,2
Kodune parenteraalne toitmine võib toimuda nii enteraalselt (sondi või gastrostoomi kaudu) või parenteraalselt (veenitee kaudu).
Sondiga toitmine sobib neile patsientidele, kelle soolestik funktsioneerib, kuid nad pole võimelised tarbima vajalikku kogust toitaineid ja vedelikku suu kaudu näiteks neelamishäirete tõttu. Paljud sellistest haigetest on võimelised kodus iseseisvalt toime tulema ja normaalset elu elama.3
Kodune parenteraalne toitmine tagab toitainete ja vedeliku kättesaadavuse patsientidele, kes soolepuudulikkuse tõttu ei ole neid võimelised omastama.4 Hetkel kehtivad ESPENi ravijuhised toovad välja, et kodune parenteraalne toitmine pole mitte üksnes elupäästev, vaid parandab ka haigete elukvaliteeti ja võimaldab neid tagasi tulla tavaellu.1
Suur osa kodust kliinilist toitmist saavad patsiendid kirjeldavad oma elu kui „head“ või „suurepärast“ isegi juhul, kui nende elustiil on varasemaga võrreldes tunduvalt muutunud (näiteks stoomi rajamise tõttu).2
1. Staun M. et al. ESPEN Guidelines on Parenteral Nutrition: Home Parenteral Nutrition (HPN) in adult patients. Clin Nutr. 2009; 28: 467–479.
2. Winkler M.F. et al. An Exploration of Quality of Life and the Experience of Living With Home Parenteral Nutrition. JPEN. 2010; 34: 395-407.
3. Medical Nutrition International Industry. Better care through better nutrition: Value and effects of Medical Nutrition. 2018. Fourth Version: Page 171. Better-care-through-better-nutrition.pdf Download on Oct. 2019
4. Pironi L. et al. ESPEN guidelines on chronic intestinal failure in adults. Clin Nutr. 2016; 35: 247-307.
5. Orrevall Y. et al. Home parenteral nutrition: A qualitative interview study of the experiences of advanced cancer patients and their families. Clin Nutr. 2005; 24, 961–970.